Mis vahe on üldpinnal ja üldpinnal?

Koduotsijate jaoks on kinnisvarakuulutuste juures sageli üks olulisemaid näitajaid korteri või maja suurus ruutmeetrites. Kinnisvaraportaalides tähistab seda kuulutuse andmetes ainus näitaja nimetusega „üldpind“, mõnel veebilehel isegi lihtsalt „m²“. Müüja poolt sellesse lahtrisse märgitud numbri järgi arvutab portaal automaatselt ka selle objekti ruutmeetrihinna, mille alusel ostja tihtipeale pakkumisi reastama ja võrdlema asub.

Kogenumatele kuulutuste sirvijatele on kindlasti silma jäänud ja võib-olla isegi segadusest kulmu kortsutama pannud termin „üldpind“, mis võib tähendada väga erinevaid asju. Vahel on selle sisse arvestatud ainult siseruumid, vahel ka rõdu või terrass, mõnel juhul aga koguni auto varjualune vms. See aga tähendab, et ei kuulutuste juures olevad „üldpinnad“ ega ka neist arvutatud ruutmeetrihinnad pole tegelikkuses omavahel võrreldavad. Lähemal uurimisel võib isegi selguda, et suurem on hoopis väiksem või vastupidi. Seetõttu ei tasu ka kuulutuste otsingus pinna ja ruutmeetrihinna näitajaid liiga kitsalt piiritleda, sest sedasi võib niimõnigi hea pakkumine hoopis märkamata jääda.

Milles siis asi? Kas müüjad petavad või ei oska üldpinda arvutada? 

Põhjus võib seisneda selles, et kusagil ei ole selgitatud ega defineeritud, mida „üldpind“ tähendama peaks. Üldpinna kohta ei anna selgitusi ega juhiseid ka portaalid ise ja sellist terminit ei ole ametlikult isegi olemas. Seetõttu peab iga kuulutuse sisestaja ise mõtlema, mida võiks tema korteri või maja juures üldpinnaks lugeda. Ja tulemus ongi seinast seina. Internetist leiab hõlpsalt juba 2007. aastal avaldatud loo sellest, et mõiste „korteri üldpind“ tekitab segadust.  Kahjuks ei ole vahepeal asi selgemaks läinud, pigem vastupidi.

Ehitiste mõõtmete arvestamise jm terminid on loetletud ja defineeritud määruses „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, kus on välja toodud mõnede kinnisvarakuulutustes sagedamini esinevate ja olulisemate terminite põhidefinitsioon.  Kõigil neil on lisaks oma nüansid, mida saab täpsemalt sellest samast määrusest lugeda.

Toome järgnevalt omalt poolt välja levinumad pindalaga seotud terminid

• Suletud brutopind

• Suletud netopind ehk kasulik pind

See on suletud brutopind, millest on maha arvatud korruse välistarindite alune pind, sisetarindite alune pind ja mittekandvate tarindite alune pind. Kui ruumis on alla 1,6 meetri kõrguseid osasid, näiteks kaldpindade puhul, võetakse suletud netopinna leidmisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. See tähendab: sisepind ilma seinte jms osadeta ja kuni 1,6 m ruumikõrguseni (nt katuse- või trepialused ruumid). Selle hulka arvestatakse ka kelder, panipaigad, tehnoruumid jm.

• Eluruumi pind

• Köetav pind

• Rõdu ja lodža pind

Sõna „üldpind“ aga sellest määrusest ei leia. Samuti ei ole selles mainitud kuulutustes sageli esinevat „kogupinda“. Kogupind oli kuni 2014. aastani siiski defineeritud kui „korteri või mitteeluruumi kasutamise otstarbele vastavate kasulike pindade ning rõdude, lodžade ja terrasside avatud netopindade summa“. Ilmselt mõeldakse ka praegu kuulutustes selle termini all enam-vähem sama tähendust.

Kuigi mõõtude arvestamise juhised on määruses kohati üsna detailsed (näiteks suletud netopinna sisse ei arvestata ukseavade aluseid pindu, aga arvestatakse seina sisse ehitatud WC loputuskasti osa), jätab see siiski ka mõtteruumi ja vaidluskohti. Mõne lisaselgituse leiab ehitisregistrist valitud ehitise mõõtmete jaotusest iga näitaja juures i-tähele klõpsates.

Mida siis kuulutustes esitatud üldpinna jm tundmatute näitajatega teha? 

Polegi muud, kui lugeda hoolikalt kogu kuulutuse teksti ja uurida pilte. Sageli on tekstis siiski eraldi välja toodud rõdu, terrassi jm pind või selgitused. Kõige parem, kui kuulutuse juures on ka korteri või maja mõõtmetega plaan ehk eksplikatsioon. Sellelt on võimalik juba oma soovide järgi pindalasid kokku liita. Kui kuulutuse juures seda ei ole, siis tasub müüjalt küsida või paluda kuulutuses esitatud numbreid selgitada. Seejuures tasub küsida sedagi, kas midagi pole ümber või juurde ehitatud ja kas kõik ruumid ja osad on ikka seaduslikud, eriti kui mõõdud ei klapi ehitisregistri andmetega.

Aga lõpuks on kuningas ikkagi oma silm ja kodu valimisel osutub mõõtudest tähtsamaks kohapeal tekkiv emotsioon.

• Riho Kinks, nooremmaakler
  kinnisvara järelturu ekspert #1