Enamlevinud küttesüsteemid – millist eelistada?

Aastaaegade vaheldumine meie kliimavöötmes on küll tore, kuid toob igal sügisel ilmade jahenemisega kaasa samad küsimused – kuidas hoida kodu soojas ning teha seda võimalikult mugavalt ja ka säästlikult? Nüüd ongi just õige aeg, et vaadata üle olemasolevad küttesüsteemid ja tuleviku vaates ehk mõelda, kas tasuks midagi välja vahetada või siis lisanduvalt kasutusele võtta.

Üks levinumaid kütteliike nii eramajades kui korterites on gaasiküte. See on mõistlik lahendus ennekõike siis, kui kinnistul on juba liitumine gaasitrassiga, sest ettevalmistused selleks on üsnagi kulukad. Gaasipõleti on teiste süsteemidega võrreldes soodsam nii soetusmaksumuse kui ka hoolduskulude poolest ning toimib üldjuhul täisautomaatsena. Kuna Eesti on nüüd Euroopa gaasitaristuga märksa paremini ühendatud, et sõltu gaasi hind meie turul ka enam kallist Venemaalt imporditud gaasist.
Kuna küttekeha ise on võrdlemisi väike, sobib see hästi ka kitsamatesse tingimustesse.

Graanulküte on võrdlemisi soodne viis kodusooja saamiseks ja ka vee soojendamiseks, kuid viimastel aastatel on ka pelletite hinnad kerkinud. Tegemist on peaaegu täisautomaatse küttesüsteemiga, mis on hõlpsalt ka eemal viibides veebi teel juhitav, kuid eeldab siiski aeg-ajalt pelletimahuti täitmist ja katla puhastamist. Antud süsteemi puuduseks võib pidada ka võrdlemisi suurt ruumikulu nii seadmete kui ka pelletikottide hoiustamiseks.

Ka puukütte kombineerimine teiste kütteliikidega, näiteks elektriga, on jätkuvalt populaarne ja sageli ka eelistatud lahendus. Puuküte on hea võimalus kiiresti ja soodsalt sooja juurde saada ning loob ühtlasi õdusa ja hubase olemise. Lisaks saab puuküttepliidil ka väga maitsvaid toite valmistada.

Üheks suurimaks puuduseks antud süsteemi puhul on aga võrdlemisi suur aja- ja ka ruumikulu – puud tuleb varuda ja hoiustada, tuppa tassida ning ahju tuli teha. Kuniks ahju kütmisega toad soojaks saab, läheb samuti omajagu aega ja soovitav on turvalisuse huvides kütmise ajal siiski ka kodus olla.
Sestap kasutatakse puuküttega kodudes sageli lisaks ka elektrilist põrandakütet või elektriradiaatoreid, mida on küll üsna lihtne paigaldada, kuid toovad kaasa elektritarbimise ja -kulude kasvu. Lisaks, et elektrisüsteem suurenenud tarbimisele vastu peaks, tasub üle kontrollida amprite vastavus.

Õhksoojuspump on hea ja mugav (täiendav) lahendus ennekõike suvilates või väiksemates majades, küll samuti elektritoitel, ent siiski soodsam kui radiaatorid või põrandaküte. Õhksoojuspumba paigaldusega kaasneb aga paraku ka teatav bürokraatia, kuna seaduse järgi on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega. Täpsemalt sellest, kuidas kohalikule omavalitsusele ehitusteatis- ja projekt esitada, saad lugeda siit.

Õhk-vesi soojuspump on nii kütmiseks, vee soojendamiseks kui ka ruumide jahutamiseks hea ja kombineeritud lahendus, mis eeldab põrandaküttesüsteemi ehitamist, mis olemasoleva ehitise puhul toob kaasa ka teatud määral rekonstrueerimis- või renoveerimistööd. Samas lubab Kliimakaubamaja oma kodulehel säästu võrreldes elektriküttega koguni 75%!

Maaküte on võrdlemisi ökonoomne ja isetoimiv lahendus kord, kui see on välja ehitatud. Eesti Energia veebilehel kirjutatakse, et maaküte on kõige efektiivsem kütteliik ehk üle 4 korda säästlikum elektriküttest ja töötab tõhusalt ka väga külmade ilmadega. Samuti on maasoojuspumbaga võimalik toota igapäevast kuuma tarbevett mitu korda efektiivsemalt kui elektriboileriga.
Küll aga eeldab see teatud tingimuste täitmist (igale hoonele ei saa ega sobigi) ja on loomisjärgus väga kulukas. Välja tuleb ehitada spetsiaalne torustik ehk trass – 6.6 m2 iga hoone ruutmeetri kohta (viidatud: Veskimöldre.ee) ja seda on keeruline teha kõrghaljastusega krundile. Maaküte võtab energiat maapõuest, toob selle spetsiaalse vedelikuga soojuspumpa, mis omakorda soojendab põrandat või radiaatoreid. Tasub ka teada, et juhul, kui õhutemperatuur langeb alla -10 C, tuleb maaküttesüsteemi elektriga toetada.

Kui olemasolev küttesüsteem ei ole piisavalt mugav kasutada või on muutunud liiga kulukaks, tasub kaaluda soodsamaid alternatiive. Milliseid lahendusi aga kaaluda saab, sõltub omakorda eluaseme olemusest ja tingimustest. Reeglina leidub igale majapidamisele mingisugune alternatiiv. Läbimõeldud investeeringud tasuvad ennast vähemasti pikemas perspektiivis kindlasti ära.

Hea võimalus selleks on näiteks Kredexi pakutav väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetus. Ka on mõistlik kaaluda näiteks Hüpoteeklaenu energiatõhususe laenu, mida saab taotleda kinnisvara tagatisel, sest praeguste küttehindade juures tasub küttesüsteemi väljavahetus end tõenäoliselt varasemast kiiremini ära. Kinnisvara tagatisel laenamise kasuks räägib ka see, et sellise laenu intress on soodsam kui näiteks väikelaenudel või järelmaksul. Samuti saab kinnisvara tagatisel laenu võtta pikaajalise tagasimaksegraafikuga. Maksimaalselt on võimalik sellist laenu taotleda kuni 20 aastaks. Antud laen ongi mõeldud just nende tegevuste jaoks, mille kaudu saab oma kodu energiatõhusust tõsta. Näiteks võib seda laenu kasutada hoone soojustamiseks, katuse ja akende vahetamiseks, küttesüsteemide uuendamiseks, küttekollete ehitamiseks, või päikesepaneelide paigaldamiseks. Kui pärast kütteüsteemi uuendamist või vahetamist on vaja teha kodus remonditöid, siis arvestatakse ka see töö laenusumma sisse.